Rodina
Rodina tüüpi patareivastuvõtja töötati välja 1945. aastal. Selle raadivastuvõtja konstrueerijatele püstitati eesmärk luua raadio kasutamiseks keskustest kaugelasuvates asustatud punktides, kus puudus elektrivarustus. Seega vastuvõtja pidi olema äärmiselt ökonoomne anood- ja küttevoolu osas, lihtne kasutada ja võimaldama valjuhäälset vastuvõttu keskmise suurusega toas. Raadiol olid oma aja kohta suhteliselt head näitajad: küttevool 0,55A, anoodvool 8 mA, tundlikkus kesk- ja pikklainel 75 µV , lühilainel hea vastuvõtu stabiilsus. Edaspidised sellise raadiovastuvõtja parendamised on käinud käsikäes ökonoomsemate ja kvaliteetsemate raadiolampide kasutuselevõtuga. Eestis oli Rodina tüüpi raadiovastuvõtja tõenäoliselt levinuim statsionaarne patareivastuvõtja perioodil 1945...60. Eestis säilunud nõukogudeaegsete lampraadiote hulgas on Rodinat hinnanguliselt 5%
|
|
|
Rodina (Elektrosignal) 1946 |
|
|
| |
|
|
|
|
Rodina 47, erineva alaliistuga |
|
| |
|
|
|
|
| |
|
|
|
|
| |
|
|
|
Rodina 60M1, transistoritega, 1962 |
|
|
Rodina 65, transistoritega |
|
| |
|
Rodina 68, transistoritega |
|
|
Rodina 68, patarei- ja võrgutoide |
|
