III klassi vastuvõtjad («Minsk-61», «Rekord-66» , «Tsaika-M» ) on määratud kohalike ja kaugete võimsamate raadiojaamade vastuvõtuks. Nende vastuvõtjate tundlikkus ja väljundvõimsus ületab eelmiste oma. Sagedusriba on laiem, valjuhääldaja kvaliteedilt parem (mõnikord on neid kaks). Uuematel vastuvõtjatel on ultralühilaineastmik. Küllaldane väljundvõimsus ja lai helisagedusriba võimaldavad neid vastuvõtjaid kasutada grammofonivõimendina; seepärast on nad varustatud vastava pesaga helipea ühendamiseks. Osa vastuvõtjaid on varustatud heliplaadiseadisega (radioolad).
II klassi vastuvõtjatel ( «Sakta» , «Latvia») on suur tundlikkus ja selektiivsus. Lühilaine on jagatud kaheks või kolmeks allastmikuks, mis kergendab häälestamist. Täpseks häälestamiseks vastuvõetavale jaamale on vastuvõtja varustatud optilise häälestusindikaatoriga. Väljundvõimsus ulatub 1,5...2 vatini. Kõrgete ja madalate helisageduste eraldi reguleerimise võimalus tagab soovikohase kõlavärvingu. Elektroakustiline süsteem koosneb kahest või neljast valjuhääldajast. Selle klassi vastuvõtjaid toodetakse radiooladena.
I klassi vastuvõtjatel («Rigonda», «Rapsodia», «VEFRadio») on väga suur tundlikkus ja selektiivsus, võimaldades kaugete saatjate vastuvõttu. Väljundvõimsus on 4 W ja rohkem. Esimese klassi vastuvõtjate juures on palju tähelepanu pööratud loomutruule heliülekandele. Seepärast koosneb nende elektroakustiline süsteem vähemalt neljast kõrgekvaliteedilisest valjuhääldajast. Kõlavärvingu valikuks on olemas kõrgete ja madalate helisageduste jaoks eraldi regulaatorid ja sageli toonregistrid. Toonregistri vastava nupu või klahvi allavajutamisel rakendub otsekohe optimaalne tämber vastavalt saatele: kõne, dzäss, soolo, sümfoonia. Võimenduse automaatsed reguleerimissüsteemid hoiavad helitugevuse enam-vähem ühel tasemel, olenemata vastuvõetava jaama signaalitugevuse kõikumisest. Esimese klassi vastuvõtjatel on vähemalt kolm lühilaine allastmikku. Võimsate jaamade vastuvõtuks on vastuvõtja varustatud pööratava magnetantenniga. Kõik esimese klassi vastuvõtjad toodetakse käesoleval ajal radiooladena.
Kõrgema klassi vastuvõtjad ületavad tundlikkuselt ja selektiivsuselt esimese klassi vastuvõtjaid («Festival», «Estonia», «Simfonia»). Nende peamiseks eeliseks esimese klassi vastuvõtjate ees on veelgi parem helikvaliteet ja hõlpsam käsitsemine. Elektroakustiline süsteem koosneb mitmest (kuni 10) kõrgekvaliteedilisest valjuhääldajast. Vastuvõtjate mõnedel mudelitel on osa valjuhääldajaid eraldi kastides, mis paigutatakse soovikohasele kaugusele vastuvõtjast. Kõrgema klassi vastuvõtjad võivad olla varustatud automaatse täppishäälestusseadisega ja kaugjuhtimisseadisega, mille abil on võimalik ümber lülitada laineastmikke, häälestada vastavale jaamale ja reguleerida helitugevust (6 m kaugusel vastuvõtjast). Niisuguste raadiovastuvõtjate ja radioolade maksimaalne väljundvõimsus on kuni 8 W. Esimese ja kõrgema klassi vastuvõtjaid toodetakse ka stereofoonilistena.
